Tänu oma suurele suurusele ja äärmuslikule põhjapoolsele elupaigale on narvalal looduses vaid mõned looduslikud kiskjad, nagu orkad, haid ja inimesed. Harvem jahivad seda jääkarud ja morsad, kes tapavad narvalasi, kes jäävad jää lähedal madalatesse veekogudesse lõksu ega suuda liikuda.
Kas narvalid on kiskjad või saakloomad?
Kõige pikema elueaga narvalid on tõenäoliselt 105–125-aastased. Narvalid toituvad kaladest, kalmaaridest ja krevettidest. Narvali kiskjate hulka kuuluvad mõõkvaalad ning vähemal määral ka jääkarud ja morsad. Inuitid jahivad neid peamiselt elevandiluu kihva ja C-vitamiini rikka naha pärast.
Mida narval sööb?
Mida narvalid söövad? Narvalid toituvad süvalestast, arktilisest ja polaartursast, kalmaarist ja krevettidest. Nad möllavad jäälaeva serval ja jäävabades suvevetes.
Kas narvalid pussitavad oma saaki?
Vastupidiselt levinud arvamusele ei kasutata kihva toidu pussitamiseks. Arvatakse, et narvali kihv on väga võimas meeleorgan. ... Teadlased usuvad, et ta suudab tajuda muutusi oma keskkonnas, näiteks oma vesise kodu soolasisaldust, ning et see võib aidata neil leida toitu ja paaritumiseks valmis emaseid.