Mis on kaks loomarühma, kes väetavad väliselt?

Selgroogsetest esineb välist viljastumist kõige enam kahepaiksed ja kalad.

1. Millised on kahte tüüpi loomade väetamine?
2. Mis on välise väetamise näide?
3. Milline järgmistest on välimine väetamine?
4. Kas roomajatel on väline viljastamine?
5. Kas konnad teevad välist väetamist?
6. Kas linnud kasutavad välist väetamist?
7. Kas kala sise- või välisväetamine?
8. Kas Koera sise- või välisväetamine?
9. Kas kanamune viljastatakse väliselt?
10. Kus toimub väline viljastamine?
11. Miks arvate, et väline viljastamine toimub üldiselt veeloomadel, mitte maismaaloomadel??
12. Millised on näited loomadest, kes läbivad sisemise viljastamise?
13. Kas kahepaiksetel on sisemine või välimine viljastumine?
14. Mille poolest erinevad imetajad teistest loomarühmadest?

Millised on kahte tüüpi loomade väetamine?

Sperma ja munaraku liitmine on protsess, mida nimetatakse viljastamiseks. See võib toimuda kas emase keha sees (sisemine viljastamine) või väljaspool (väline viljastamine).

Mis on välise väetamise näide?

Kirjeldavad välise väetamise näited on lõhe, forell ja tursk. Nii emane kui isasloom lasevad oma munarakud ja seemnerakud vastavalt vette, kus nad hajuvad ja viljastuvad. Välise väetamise näidete loendis on veeloomad, nagu imetajad ja haid, erandid.

Milline järgmistest on välimine väetamine?

Vastus: Kala. Lõhe, tursk, forell ja söe on kõik näited kaladest, mis väliselt viljastavad. Emane ja isane lasevad mõlemad oma sugurakud vette, kus nad hajuvad koos ja viljastuvad.

Kas roomajatel on väline viljastamine?

Enamik roomajaid paljuneb seksuaalselt ja neil on sisemine viljastumine. Isastel on üks või kaks peenist, mis suunavad sperma oma kloaagist emase kloaaki. Viljastumine toimub kloaagis ja viljastatud munad väljuvad emaslooma kehast kloaagis oleva ava kaudu.

Kas konnad teevad välist väetamist?

Enamikul konnaliikidel on väetamine väline. Isane konn haarab emase seljast ja viljastab munad, kui emane konn need vabastab (joonis 2.2B).

Kas linnud kasutavad välist väetamist?

Linnud paljunevad sisemise viljastamise teel, mille käigus viljastatakse muna emaslooma sees. Nagu roomajatel, on ka lindudel kloaak ehk sperma, munarakkude ja jäätmete jaoks üks väljapääs ja sissepääs. Isane toob oma sperma emase kloaaki.

Kas kala sise- või välisväetamine?

Enamik kalaliike koeb väliselt viljastatud mari, tavaliselt isasloom viljastab munad pärast emase munemist.

Kas Koera sise- või välisväetamine?

Kui mõtleme organismide paaritumisele, mõtleme sageli meid ümbritsevatele loomadele – inimestele, koertele, kiilidele, kassidele, sisalikele või võib-olla ka lindudele. Kui need loomad omavahel paarituvad, kohtuvad munarakk ja sperma keha sees, mitte väljas õhus või vees.

Kas kanamune viljastatakse väliselt?

Kanad – nagu teisedki linnud – munevad sugulise paljunemise teel viljastatud munad.

Kus toimub väline viljastamine?

Loomade väline viljastamine toimub tavaliselt vees või niisketes kohtades protsessis, mida nimetatakse kudemiseks. Keskkonna niiskus ei lase sugurakud kuivada. Niiskus on samuti oluline, et munarakud ja spermatosoidid saaksid vabalt ringi liikuda, mis võimaldab neil kohtuda ja sulanduda.

Miks arvate, et väline viljastamine toimub üldiselt veeloomadel, mitte maismaaloomadel??

Emassuguraku väline viljastumine isassuguraku poolt toimub enamasti vees; sest vesi hõlbustab: sugurakkude pikemat ellujäämisperioodi ja seemnerakkude kerget liikumist munaraku suunas.

Millised on näited loomadest, kes läbivad sisemise viljastamise?

Sisemine väetamine

Seda esineb enamikul luukaladel, paljudel roomajatel, mõnel kõhrkaladel, enamikul kahepaiksetel, kahel imetajal ja kõigil lindudel. Roomajad ja putukad toodavad nahkseid mune, linnud ja kilpkonnad aga mune, mille koores on kõrge kaltsiumkarbonaadi kontsentratsioon, mis muudab need kõvaks.

Kas kahepaiksetel on sisemine või välimine viljastumine?

Need muutused valmistavad ta ette täiskasvanud konnana maismaal eluks. Kahepaiksed paljunevad seksuaalselt kas välise või sisemise viljastamisega. Kahepaiksed võivad kaaslasi meelitada kutsude või lõhnadega. Kahepaiksed ei tooda amnioni mune, seega peavad nad paljunema vees.

Mille poolest erinevad imetajad teistest loomarühmadest?

Imetajatel on karv või karv; on soojaverelised; enamik sünnib elusalt; poegi toidetakse ema piimanäärmete toodetud piimaga; ja neil on keerulisem aju kui teistel loomadel. 2. Kuidas imetajad oma poegi toidavad? Imetajad toidavad oma poegi piimaga, mida ema toodab spetsiaalsetes elundites, mida nimetatakse piimanäärmeteks.